Ajalugu

 
Keskerakonna Noortekogu tekkelugu ja esimehed läbi aegade
 
Keskerakond sündis 1991. aastal ning juba kolm aastat hiljem, 9. aprillil 1994, asutati erakonna Noortekogu „Recte“ (ladina keeles `otse, sirgelt`). Asutajaliikmetel oli veel värskelt meeles, millise otsustuskindlusega oldi hiljutistel öölaulupidudel ühiselt  kogu  rahva huvide eest väljas ja paljude noorte probleemide riigi poolt lahendamata jätmine ärritas noorsugu. Tänasel päeval nimetame end pikemalt keerutamata Keskerakonna Noortekoguks.
 
Kahekümne ühe tegevusaasta jooksul on Noortekogul olnud 16 esimeest, kellest igaüks on jätnud oma jälje.
 
Elvar Laurik 1994-1995
Ideest tuli kasvatada organisatsioon. Kuidas luua ühendus, mis pakuks noortele midagi ja samas ei piiraks neid erakondlike jäikade piiridega – see oli peamine küsimus.
 
Mihkel Liivo 1995-1996
Tähtsaim ülesanne oli organisatsioonilise struktuuri ülesehitamine koos programmiliste positsioonide kindlustamisega. Toimus esimene suvelaager Harjumaal Kernus ja algas koostöö Rootsi Keskpartei noortega.
 
Marek Antoniak 1996-1997
„Recte“ kinnitas uue põhikirja, plaaniti moodustada seoses Keskerakonna valitsusest lahkumisega „Recte“ liikmetest „Recte“ ministrite kabinet ja moodustada „Recte“ vanuse ületanute klubi – „Seenioride Klubi“. Oluline oli osalemine UNICEFi kampaanias.
 
Katrin Põld 1996-1997
Toimusid suvepäevad, talvepäevad, võeti vastu resolutsioone ning hinnanguid poliitikale. Pakuti poliitikat kerge meelelahutusega ja noortepärasusega.
 
Mikk Lõhmus 1996-1997
Prooviti luua määratlevat poliitilist imagot. Eesmärgiks oli leida oma peatelg ja selle ümber noori koondama hakata. Olime veendunud, et kampaania korras ei maksa noori poliitikasse tuua.
 
Jüri Jakobson 1997-1998
Oluliseim küsimus oli leida tugev meeskond, sest üks seltskond oli otsustanud poliitikast lahkuda ning pink oli ootamatult tühjaks jäänud. Noortekogul oli juba garanteeritud kolm kohta üleriigilises valimisnimekirjas. Nii said Riigikogusse Sven Mikser ja Evelyn Sepp.
 
Sven Mikser 1998-2000
Noortekogu püüdis katta seminaridel ja konverentsidel võimalikult laia teemade ringi. Jõuti seisukohale, et noored ei pea poliitikas osaledes tegelema ainult noorsoo- ja haridustemaatikaga, vaid võivad vastavalt oma huvialadele pühenduda ka näiteks majandus- või välispoliitikale.
 
Lauri Laasi 2000-2002
Eesmärgiks oli tugeva ja elujõulise poliitilise noorteorganisatsiooni ülesehitamine, noorte senisest aktiivsem toomine erakonna juurde ning erakonna poliitikale noorte vaateviisi lisamine. Oluliseks pidasime noorte poliitilist teadlikkust, liikmeskonna kasvu ja poliitilisi aktsioone kolmikliidu otsuste vastu.
 
Ramon Loik 2002-2003
2003. aasta kongressil võtsime vastu pöördumise Eesti poliitiliste jõudude poole  tõsta hariduskulutusi 8%-ni sisemajanduse kogutoodangust, pakkudes seda sündiva rahvusliku kokkuleppe juurde. Nii hariduse- ja teadusminister kui ka peaminister avaldasid meie algatusele toetust. Samuti võeti Keskerakonna Noortekogu nii Euroopa kui kogu maailma noori liberaale ühendavate organisatsioonide liikmeks.
 
Tarmo Lausing 2003-2005
Oleme korraldanud mitmeid meeleavaldusi, mis on ühiskonnas tähelepanu pälvinud. Võideldi võrdse vanemahüvitise, Maksuameti poliitilise sõltumatuse ja ID-piletisüsteemi eest. Samas pandi rõhku ka sisule – toimusid koolitused liikmetele ja juhtidele ning poliitiline diskussioon.
 
Henri Kaselo 2005-2007
Olulisel kohal olid kohalike omavalitsuste valimised, kus osales 247 kesknoort üle Eesti. Neist valituks osutus ligi 40 noort. Tervelt neljandik Tartu ja Tallinna linnavolikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmetest on Keskerakonna Noortekogu liikmed. Peale linna- ja vallavolinike on meil ka mitmeid kesknoortest linna- ja vallavalitsuse liikmeid, linnaosa vanemaid ning koguni riigikogulasi. Jätkuvalt on asetatud rõhk noorte poliitilisele koolitamisele.
 
Siret Kotka 2007-2009
Regulaarselt korraldati poliitikakoole ja juhtide koolitusi, kus kesknoored omandasid uusi teadmisi oma ala väljapaistvatelt asjatundjatelt. Lükati käima esseekonkurss ja määrati stipendiume. Parim noortekogu klubi sai alati premeeritud. Suheldi agaralt teiste organisatsioonidega nii kodu- kui välismaalt. Sõlmiti koostööleping Eesti Loomakaitse Seltsiga.
Toimusid meeleavaldused nii ministeeriumite kui Stenbocki maja ees. Noortekogu oli igatpidi ja pidevalt pildis. Noortekogu klubid tegutsesid üle-eestiliselt ja igas maakonnas. Noortekogu kasvas ca 1000 liikme võrra aastas. Käima lükati e-uudiskiri.
 
Tiit Terik 2009-2010
Noortekogu esimeheks oleku ajal viidi läbi suur küsitlus "Kuidas elad, Eestimaa". Meie noored käisid linnades ja külades uurimaks inimestelt nende arvamusi ja soove seoses eluga Eestis aastal 2009.
 
Raivo Tammus 2010-2011
Eesmärk oli uute klubide käivitamine, uute noorte kaasamine ning olemasolevate aktiviseerimine ja see õnnestus hästi. Aastaga astus kesknoorte hulka ligi 700 uut liiget. Noortekogu andis tugeva panuse erakonna valimiskampaaniasse ning korraldas harivaid poliitikakoole. Noortekogu käivitas oma Facebooki lehe ja blogi ning arendas häid sõprussuhteid paljude mittepoliitiliste organisatsioonidega.
 
Jaanus Riibe 2011-2013
Päevapoliitikas kaasa rääkimiseks oli vaja pakkuda välja uusi häid ideid, millega aktiivselt pildis olla ja mille üle arutlemine ühiskonnas korda läheks ning diskussiooni tekitaks - võideldi tasuta kõrghariduse, astmelise tulumaksu, õppelaenude hüvitamise, presidendi otsevalimise, Eesti laevade tagasitoomise ja soodsa tudengisöökla poolt, kuid ka energiajookide kahjulikkuse, kõrgete kodukulude, noorte tööpuuduse ja maakoolide sulgemise vastu. Korraldati palju erinevaid poliitilisi meeleavaldusi ja aktsioone, nende hulgas mitmeid elektrihinnatõusu ja fosforiidi kaevandamise vastu, tasuta ühistranspordi toetuseks ja energiajookide müügipiirangute kehtestamiseks. Prioriteediks oli taas ka rahvusvaheline suhtlus - kesknoored osalesid mitmetel kohtumistel Euroopa ja maailma noorte liberaalidega, näiteks kesknoorte juht kutsuti Euroopa noorte liberaalide juhtidele esinema Londonisse  ja käis kohtumas Vilniuses Leedu liberaalist ministriga. Alus pandi merepäevade korraldamisele.
 
Tõnis Mölder 2013-2015
Esimehe ametiaja perioodi jäid kohaliku omavalitsuse, Euroopa Parlamendi ja Riigikogu valimised ehk märksõnadeks olid: valimised, kandideerimine, kampaania ja uuesti valimised. Keskerakonna Noortekogu liikmed löövad tõsiselt kaasa nii Tallinna ja Tartu linna juhtimises kui ka Riigikogu töös. Jätkuvalt on Kesknoored suurim Eesti poliitiline noorteorganisatsioon.
 
Urmo Saareoja 2015-2016