Programm

 

Keskerakonna Noortekogu poliitiline programm

Eesti Keskerakonna Noortekogu on tsentristliku sotsiaal-liberaalse maailmavaatega kuni 30-aastaste noorte vabatahtlik poliitiline ühendus, kes oma liikmete igakülgse eneseharimise, noorte koostöö ning avatud ühiskondliku dialoogi kaudu osaleb demokraatliku Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu arendamisel.

Meie missiooniks on kaasata noori kui täisväärtuslike kaasarääkijaid nii praeguste kui ka tulevaste poliitiliste otsuste juures. Keskerakonna Noortekogu ühendab tsentristliku maailmavaatega noored ning teeb tööd poliitilise kultuuri taseme tõstmise nimel. Juhindume oma ideoloogias ja tegudes demokraatliku õigusriigi põhimõttest, et riik on inimese, mitte inimene riigi jaoks.

Keskerakonna Noortekogu liikmed on veendunud, et noortel peab olema oluline osa erakondade poliitilistes valikutes, sest just tänased noored on homsed otsustajad ja vastutajad. Seeläbi soovime aidata arendada Eestit kui riiki ja ühiskonda, kus tunneksid ennast turvaliselt kõik siin sündinud ja viibivad noored, riigina, mis ei tee noortest tõrjutuid ega heidikuid, vaid annab oma panuse iga noore võimete parimaks väljaarendamiseks.

Käesoleva programmi koostamisel on püütud hõlmata kõiki tänase Eesti ühiskonna olulisi ja otseselt noori puudutavaid teemasid. See dokument on kõigi meie liikmete üldiseks tegevusjuhiseks ja diskussioonide aluseks. Kuna elame kiiresti muutuvas maailmas, siis uuendame programmi vajadusel nüüdisühiskonna arengust tulenevate nõuetega. Nendes küsimustes, mida käesolev programm ei sätesta, juhindub Keskerakonna Noortekogu Eesti Keskerakonna programmist.

 

Hariduselu

1. Oleme veendunud, et haritud elanikkond on meie väikese riigi üks peamisi rikkusi. Noortekogu on seisukohal, et kõigil hariduse juhtimise tasanditel tuleb välja töötada demokraatlikud otsustusmehhanismid, mille igasse etappi oleksid kaasatud ka noored. Kõikidele haridust puudutavatele küsimustele peab eelnema avalik arutelu ja teaduslik analüüs, kuhu oleksid kaasatud kõik huvitatud osapooled.

2. Näeme suuremat vajadust toetada majanduslikult haridusega tegelevaid noorteorganisatsioone, mis võimaldaks suurendada nende motivatsiooni ja tõsta aktiivsust.

 

Kooliõpilased

3. Oleme seisukohal, et riik peab tagama igale inimesele keskkooli või sellele vastava kraadi saamise, sõltumata vaimsest ja füüsilisest tervisest, sotsiaalsest staatusest või elukohast. Noortekogu peab Eestis esmatähtsaks haridusvõimaluste võrdsuse põhimõtet. Majanduslikud tegurid ei tohi olla põhjuseks haridustee poolelijätmisel. Hariduskulutuste jaotamisega tuleb saavutada, et igas koolis üle Eesti oleks võimalik saada konkurentsivõimeline haridus. Selleks taotleme hariduskulutuste tõstmist vähemalt 7%-ni Eesti sisemajanduse kogutoodangust.

4. Toetame kõikjal Eestis Euroopa ühisele tööjõuturule orienteeritud kaasaegse kutseharidussüsteemi väljaarendamist. Valitsus peab pöörama rohkem tähelepanu ka kutsehariduse maine tõstmisele.

5. Igal lapsel peab olema võimalik saada täisväärtuslik alusharidus. Alusastme õpe ja vaba aja sisuka veetmise võimalused peavad olema tagatud lapse kodukohas või selle vahetus läheduses. Me ei pea õigeks, et hariduslik kihistumine ja laste eristamine algab juba algastmes. Noortekogu on seisukohal, et väiksema arvuga maakoolid peavad jääma püsima. Kohalike omavalitsuste otsustusõigust haridusvaldkonnas tuleb suurendada.

6. Kvaliteetne haridussüsteem saab põhineda professionaalsel ja pühendunud õpetajaskonnal. Kooliõpetaja peab saama vähemalt keskmist riigipalka.

7. Riik peab võtma kasutusele tõhusad ja otsustavad meetmed, ennetamaks noorte väljalangemist põhikooli astmes. Põhikoolist väljalangenud noortele tuleb luua võimalused haridus- ja tööellu naasmiseks.

8. Kodanikukasvatuse seisukohast peame vajalikuks riigikaitse õpetamist üldhariduskoolide valikainena. Lisaks tuleks sisse viia õppeainetena karjääriplaneerimine ja majanduse ABC juba 7-ndast klassist.

9. Toetame koolivormi kandmise nõuet.

 

Kutse ja kõrgkoolid

10. Toetame tasuta kõrgharidust. Kõrghariduse rahastamist tuleb veelgi suurendada ning tagada sisseastujatele ja üliõpilastele kättesaadavat ja väärikat haridust. Tähelepanu tuleb pöörata kõrghariduse kvaliteedi tõstmisele, et Eesti kõrgkoolid oleksid konkurentsivõimelised võrreldes teiste Euroopa kõrgkoolidega. Riik peab pöörama tähelepanu ka vene keelse kõrghariduse arendamisele.

11. Leiame, et õppuritele tuleb tagada tema staatusega seotud sotsiaalsed tagatised, mille moodustavad õppetoetused, õppelaenud ja maksusoodustused üliõpilastele. Stipendiumid ja õppetoetused peavad olema üksteisest lahutatud. Igal üliõpilasel peab olema õigus saada stuudiumi jooksul täielikule õppimisele pühenduda lubava suurusega õppetoetust. Kutse ja kõrgkooliõpilastele ettenähtud sõidutoetuste süsteem peab olema vajaduspõhine.

12. Toetame rohkem praktilise suunitlusega õppeaineid ning koostööd võimalike potentsiaalsete tööpakkujate ja ülikoolide vahel. Riik peab jätkuvalt toetama teadusparke, mis meelitaksid siia teadlaseid ja doktorante.

13. Kõigile akadeemilisel puhkusel viibivatele üliõpilastele ja osalise koormusega üliõpilastel tuleb tagada ravikindlustus ja tasuta hambaravi olenemata üliõpilase vanusest.

14. Taastada tuleb ka maksusoodustus õppelaenu intressidelt ning õppelaenu kustutamine noortele vanematele ja avalikku sektorisse töötavatele inimestele.

 

Kultuurieluja sport

15. Soovime Noorsoo Kultuurkapitali moodustamist Eestis, mille kapital peaks olema võrdne kolmandikuga Eesti Kultuurkapitalist. Riik peab toetama noort Eesti kunsti.

16. Taotleme kohalikelt omavalitsustelt avaliku ruumi suuremat eraldamist noorte kunstitegevuse tarbeks.

17. Eesti rahvuskultuuri üheks alussambaks on tasakaalustatud ja poliitiliselt sõltumatu avalik-õiguslik rahvusringhääling, mille arengusse peab olema kaasatud avalik-õiguslike ülikoolide oskusteave.

18. Pühendada tuleb rohkem tähelepanu rahvusvahelistele kultuurilaagritele. Rohkematel noortel peab olema võimalus neis osaleda.

19. Spordi rahastus peab suurenema kõikjal Eestis. Treenerite amet tuleb võrdsustada õpetaja ameti palgasüsteemiga. Noortele treeneritele tuleb luua motiveeriv stipendiumisüsteem.

20. Sportlaskonna järelkasvu tagamiseks tuleb taastada spordikoolide võrgustik ja soodustada tavagümnaasiumides spordiklasside teket.

21. Toetame tasuta e-raamatukogu keskkonna loomist. Suuremas mahus tuleb jätkata ka Eesti keelse kirjanduse digitaliseerimisega.

22. Oleme seisukohal, et riik peab tagama muinsuskaitse all olevate objektide rahastamise suuremas mahus.

 

Noorsoo- ja tööhõiveküsimused

23. Meie noorsoopoliitika eesmärgiks on luua noortele võimalused, mis aitaksid neil elada täisväärtuslikku ja omavastutuslikku elu. Noorteorganisatsioonina toetame noorte omaalgatust, mis on suunatud kultuurilisele ja vaimsele eneseharimisele. Riik peab igati soodustama laste ja noorte õppe-, keele-, puhke- ja spordilaagrite arengut ning tagama vajadusel nende materiaalse toetuse.

24. Toetame põhimõtet, et 5% kohaliku omavalitsuse eelarvest oleks ette nähtud kolmanda sektori arenguks, seejuures tingimuseks nende vahendite jagamisel peab olema noorsootöö eelisarendamine.

25. Riik ja kohalikud omavalitsused peavad kõikide vahenditega aitama kaasa noorte huvitegevuse ja tööhõive arengule. Suurendada toetuseid huvilaagritele ja noortekeskustele. Noortekeskusi on vaja kaas-ajastada, et erineva tausta ja vanusega noori tegevusse kaasata. 

26. Oleme seisukohal, et peab riik parandama oluliselt lastekodust ja kasuperest ellu astuvate noorte ettevalmistust iseseisvaks eluks ning kindlustada vajadusel tugiisik kuni kaheks aastaks.

27. Oleme seisukohal, et regulaarselt peavad toimuma noorte arvamusuuringud, mis aitavad ühiselu korraldamist.

28. Toetame õpilaste, üliõpilaste ja noorte õppejõudude rahvusvahelisi vahetusprogramme ning noorte õppimis- ja praktikavõimaluste laiendamist Euroopas ning kogu maailmas.

29. Noorte huvi poliitika ning ühiskonna toimimise vastu tuleb kasvatada ja rõhutada, et iga noore arvamuse on tähtis. Selleks tuleb taastada koheselt riiklik aastatoetus poliitilistele noorteühendustele.

30. Riik peab toetama noortele töökohtade loomist, vähendamaks suurt tööpuudust. Noortele töökohtade loomise eest võiks riik pakkuda ettevõtetele sotsiaalmaksu soodustusi.

31. Riik peab tagama kõigile noortele ülikoolis ja kutsekoolis vajaduspõhised praktikakohad.

32. Riik peab suutma tagada igale noorele võimaluse osaleda malevate töös. Vabastame õpilasmalevas ning töö- ja puhkelaagrites töötavate 13- 18 aastaste noorte palga sotsiaalmaksuga maksustamisest.

33. Riik peab hakkama korraldama tasuta üks kord aastas üle-eestilist noorte laagrit, kus noortel on võimalik eakaaslastega arutada Eesti tuleviku küsimusi.

34. Toetame õpilasfirmade programmi koolides.

35. Tuleb kehtestada noore põllumehe stipendium, mis aitaks kaasa noorema põlvkonna tekkele põllumajanduses.

 

Majanduspoliitika

36. Leiame, et elektrihinda tuleb vähendada kodutarbijale maksude ja ülekandetasude kaudu.

37. Toetame Eesti sisese raudteevõrgu arendamist ja arendada tuleks välja põhisuunad Euroopaga!

38. Laevanduse arengu toetamiseks ja konkurentsi parandamiseks tuleb käivitada toetusprogramm „Eesti laevad Eesti lipu alla!“

39. Eesti põllumeestele tuleb tagada võrdne toetus Euroopa Liidult võrreldes teiste liikmesriikidega.

40. Toetame it-sektori ettevõtluse eelisarendamist.

41. Me ei toeta Eesti Vabariigi ettevõtete ja taristu müümist välismaalastele.

42. Toetame Eesti riigi osalusega uue põlvkonna tuumajaama ehitamist Baltikumi.

 

Maksupoliitika

43. Eestis tuleb kehtestada astmeline tulumaks, millest võidavad esmajoones keskmist palka teenivad maksumaksjad.

44. Suurendada tuleb kohalike omavalitsuste üksustele eraldatavat üksikisiku tulumaksu määra 13% protsendini!

45. Ühistranspordi maksustamisel tuleks kehtestada soodusmääraga käibemaks.

46. Kapitali ja tööjõumaksud tuleb viia tasakaalu. Toetame ettevõtete tulumaksu taastamist.

47. Kohalikele omavalitsustele mineva teede korrashoiu raha peab olema proportsioonis riigi teede rahastamisega.

 

Turvalisus ja tervisekaitse

48. Peame oluliseks tegevuse tõhustamist kuritegevuse ennetamiseks ja vähendamiseks.

Peame vajalikuks tervisõpetuse ja seksuaalkasvatuse õpetamise alustamist juba põhikooli nooremas astmes.

49. Igasse Eesti kooli tuleb tagada kooli tervishoiuteenus.

50. Üheks noorsoopoliitika olulisemaks osaks peame alkoholi ning tubakatoodete kuritarvitamise ja narkootikumidevastast võitlust. Taotleme alkoholi ja tubakareklaami täielikku keelustamist.

51. Toetame tugiteenuste mitmekesistamist koolides, nende hulgas logopeedid, psühholoogid ja muud.

52. Tervisliku keskkonna arendamiseks tuleb tagada koolides võimlate juurde korralikud pesemis– ja riietusruumid.

53. Keelata energiajoogid alla 16-aastastele

54. Riik peab parandama kondoomide kättesaadavust noorte hulgas, ühe võimalusena tuleks vähendada nende käibemaksu ja seeläbi langetada hindasid.

55. Kõigile kooliõpilastele tasuta helkurid.

56. Toetame kohtulõivude olulist vähendamist, mis võimaldaks inimestel kergemini oma õiguseid kaitsta.

 

Sotsiaal- ja pereelu

57. Tasuta koolitoit tuleb tagada kõigile kuni keskkooli lõpuni.

58. Suurendada lastetoetust kuni kolm korda.

59. Toetame emapalga ülempiiri alandamist ja alampiiri tõstmist.

60. Eesti riigi püsimajäämise esmaseks tingimuseks on rahva loomulik positiivne iive. Peame vajalikuks võimaldada noortele peredele soodustingimustel pere- ja eluasemelaenu, millest osa kustutatakse alates 3-nda lapse sünnist.

61. Toetame munitsipaalmajade ehitamist noortele peredele üle Eesti.

62. Igale lapsele peab olema tagatud lasteaiakoht.

 

Loodushoid

63. Inimest ja ühiskonda tuleb vaadelda kui harmoonilist tervikut ümbritseva keskkonnaga. Peame üheks oma oluliseks eesmärgiks säästva ellusuhtumise ja keskkonnasõbralike eluviiside propageerimist just noorte seas. Arvame, et loodusharidus peaks olema kohustuslik.

64. Peame vajalikuks kaasaegsete jäätmekäitluse põhimõtete igakülgset arendamist Eestis. Suure mahulise prügi ära andmine peab olema tasuta.

65. Toetame keskkonnasõbralike transpordiliikide, nagu raudtee-transport ja ühistransport eelisarendamist.

66. Riik peab hoidma oma kontrolli all ja toetama kohalike omavalitsuste ning eraettevõtete puhastusseadmete väljaehitamist keskkonnaohtlikes piirkondades.

67. Mitmed Eesti piirkonnad on oma omapärase ja ainulaadse keskkonnakoosluse tõttu ainulaadsed Euroopas. Selleks, et see säiliks ka tulevastele põlvedele, tuleb arendada ja laiendada meie traditsioonilist looduskaitse süsteemi, kaitsealade võrku ning rahvus- ja loodusparke.

68. Leiame, et Eestile on oluline osalemine Läänemere regiooni ja teistes rahvusvahelistes keskkonnaprojektides, tagamaks kogu piirkonna keskkonnaalane turvalisus.

69. Peame Läänemerd eriti tundlikuks merepiirkonnaks, mille kaitseks tuleb tihendada riikide-ülest koostööd ja investeeringuid.

70. Toetame riikliku innovatsiooni töörühma loomist, mis aitaks uusi loodushoiu tehnoloogiaid Eestis kasutusele võtta.

 

Rahvus- ja integratsioonipoliitika

71. Tähtsamad õigusaktid ja seadused peavad olema kättesaadavad ka vene keeles. Seaduste teadmine ja kasutamine on lojaalse ja lõimunud kodanikkonna loomine. Rahvus – ja integratsiooniküsimusi ei tohi politiseerida.

72. Leiame, et riik peab pakkuma tasuta eesti ja vene keele kursuseid, sealjuures ka rohkem motiveerima inimesi võtma Eesti kodakondsuse.

 

Riigikaitse ja julgeolek

73. Eesti riigikaitse põhialuseks jääb ajateenistusel põhinev Kaitsevägi. Toetame kohustuslikku ajateenistust. Riigikaitseõpe ei asenda ajateenistust.

74. Eesti Kaitseväe aluseks on maavägi kui enim võimalusi pakkuv relvaliik. Fookuses peab olema ka kaasaegse relvatehnika soetamine.

75. Eesti elavjõu põhialus on reservvägi, selle väljaõpe on kaitsevõime alus. Kulutused riigikaitsele peavad olema vähemalt 2% SKP-st. Toetame küberkaitsesüsteemi jätkuvat arendamist.

76. Vähendada tuleks bürokraatiat, selle arvelt tuleb tõsta reapolitseinike arvu.

77. Karmistada tuleks reaalseid karistusi ebainimlike ja perverssete kuritegude puhul. Ennetähtaegse vangide vabastamise süsteemi tingimusi tuleb  karmistada.

 

Regionaalküsimused

78. Riigi ülesanne on Eesti piirkondade võrdne arendamine. Riik peab kaugemaid piirkondi toetama nende asendist tulenevate majanduslike ja sotsiaalsete probleemide lahendamisel ning teiste piirkondadega samaväärse tehnilise taristu tagamisel. Riik peab soodustama ja toetama ettevõtluse arengut maapiirkondades ja väiksemates linnades tagamaks töökohtade olemasolu, piirkonna arengut ja rahva püsimist väiksemates kohtades.

79. Igasse maakonna keskusesse peab jääma alles nn „riigimaja“.

80. Regionaalse arengu soosimise vahenditest peame oluliseks: riigiasutuste ja kõrgkoolide võrgustiku hajutamist üle riigi; maksuerisusi enam- ja vähemarenenud piirkondadele; odavaid ja tõhusaid transpordilahendusi.

 

Kodanikuühiskond

81. Toetame Eesti Vabariigi põhiseadusesse muudatuse sisseviimist presidendi otsevalimiseks kodanike poolt.

82. Toetame Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmist rahvaalgatuse võimaluse seadustamiseks.

83. Toetame, et igal Eesti ID-kaardi omaval isikul oleks tasuta üks Eesti maatunnusega (.ee) domeeni.

84. Toetame erinevaid võimalusi kodanike, eelkõige noorte e-kaasamiseks kõikidesse poliitika planeerimise, kujundamise ja elluviimise etappidesse.