Image may contain: 2 people, people smiling

Juunikuu viimasel nädalal käisid kesknoored Markus Meier ja Gerttu Alteberg Brüsselis Euroopa Parlamendis toimunud Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu (ALDE) suveakadeemial, mis oli suunatud noortele liberaalidele. Üritusel oli esindatud enamik Euroopa riike ja ka Euroopa Liidu välised riigid Ukraina ja Island.

Suveakadeemia keskendus eelkõige Euroopa Parlamendi töö põhimõtetele, eurooplaseks olemisele ja tuleva aasta mais toimuvatele Euroopa Parlamendi valimistele. Teemasid käsitleti loengu vormis, kus rääkisid eurosaadikud ja nõunikud ALDE fraktsioonist. Hiljem sai neile esitada täpsustavaid küsimusi. Pärast kolme teemabloki käsitlemist asuti koostama ühisdeklaratsiooni, mis valmis läbi tuliste vaidluste. Iga sõna avalduses võis kedagi ärritada ja seetõttu võttis koostamine ja kompromisside leidmine kaua aega - just nagu Euroopa Parlamendile kohane.

Vahepealsel ajal jõudsime osaleda meeleavaldusel, mis protestis stagneerunud Euroopa Liidu üle. Aktsioonis peetud kõned kutsusid üles julgetele EL sisestele reformidele, mis ka tegelikult panevad inimesi tundma eurooplastena. Senine süsteem ongi pööranud paljud rahulolematud populistlike ja marurahvuslaste jõudude poole, mis ähvardavad EL lagunemist. See nõuab tugevaid seisukohti sisserände, EL eelarve kui ka liidu rolli üksikisiku vaatenurgast.

Õhtul toimunud lõpuüritusel saadi häid tuttavaid ja olulisi kontake tulevikuks.

Markus Meier

Möödunud kuul tegid kesknoored pöördumise Euroopa liberaalide ja demokraatikele ühendusele, et nad hääletaksid 20. juunil  Euroopa Liidu uue autoriõiguste direktiivi vastu.

Pöördumise teinud noored leidsid, et uue autoriõiguste direktiivi artiklid 11 ja 13 seavad ohtu ajakirjanduse ja üldise sõna- ja loomevabaduse. “Tegime pöördumise Euroopa liberaalide ja demokraatide ühendusele, et uue direktiiviga ei kaoks kellegi sõnaõigus ja loomevabadus. Loodavad direktiivid kehtivad kõigile - mitte pelgalt suurtele ettevõtetele, vaid ka igale inimesele. See tähendab, et igasugune uudiste ja teabe jagamine muutub keerukaks ning soodustab vale uudiste teket,” ütles Kesknoorte esimees Karine Oganesjan.

Äsja toimunud hääletusel direktiivi vastu ei võetud. “Meil on hea meel, et direktiivi ei saatnud heaks kiit! Selle vastu hääletasid paljud eurosaadikud ning see näitab, et me pole selles võitluses üksinda,” kommenteeris Oganesjan. “Veel enam on meil hea meel selle üle, et ka meie oma eurosaadik Yana Toom hääletas direktiivi vastu.”

 

12. juunil läksid väitlustulle kesknoored, noorsotsid ja reforminoored. Debatt toimus kahel teemal: kas Eestis võiks kasutusele võtta 4-päevase töönädala ning kas Eesti peaks asendama riikliku ravikindlustuse erakindlustusega. Tegemist oli struktureeritud debatiga, kus oli oluline sisu, stiil ja strateegia, ning valiti ka võitjad.

Väitluse eesmärk oli poliitikasse tuua rohkem konstruktiivset ja argumenteeritud arutelu. Seetõttu hinnati mõttekäigu loogilisust, esitatud tõestusmaterjale, kõne esituse kvaliteeti, struktureeritust, ajakasutust, olulise eristatust ebaolulisest ja meeskonnatööd. Väitluse käigus peeti silmas ka noorte võimekust jääda viisakaks - nimelt võeti negatiivselt arvesse ebaviisakust.

Teemal “Kas Eestis võiks kasutusele võtta 4-päevase töönädala?” poolt debateerisid noorsotsid Joosep Vimm ja Barbara Brigita Oja ning vastu reforminoored Katarina Elisabeth Saage ja Tuuli Helind. Teemal “Kas Eesti peaks asendama riikliku ravikindlustuse erakindlustusega?” poolt debateerisid reforminoored Kristo Enn Vaga ja Sten Laansoo ning vastu kesknoored Markus Meier ja Gerttu Alteberg. Erapooletu kohtunikepaneeli moodustasid Karl Sprenk (Eesti Noorteühenduste Liit), Erik Haamer (Eesti Väitlusselts) ja Markus Rosin (Eesti Õpilasesinduste Liit).

"Mul on hea meel. et just kesknoored on antud debatti peakorraldajad. Oleme teinud esimesed sammud konsensuse ja konstruktiivsuse poole. Liiga palju on meie avalikus ruumis vääritult üle pingutatud emotsionaalset totaalmanamist kui kasutada Jaak Jõerüüti sõnu. Põnev debatt on võimalik ka üksteise laimamiseta ning selgelt ja argumenteeritud,” ütles kesknoorte esimees Karine Oganesjan. “Mul on väga hea meel, et jagame seda arusaama teiste noortekogudega ning saame sedaviisi eeskuju näidata ka vanematele poliitikutele.”

Järgmine debatt, mida kesknoored eest veavad, toimub hariduse teemal 12. septembril 2018.

Rohkem pilte sellest debatist vaata siit: LINK

Pöördumise teinud noored leiavad, et uue autoriõiguste direktiivi artiklid 11 ja 13 seavad ohtu ajakirjanduse ja üldise sõna- ja loomevabaduse. “Tegime pöördumise Euroopa liberaalide ja demokraatide ühendusele, et uue direktiiviga ei kaoks kellegi sõnaõigus ja loomevabadus. Loodavad direktiivid kehtivad kõigile - mitte pelgalt suurtele ettevõtetele, vaid ka igale inimesele. See tähendab, et igasugune uudiste ja teabe jagamine muutub keerukaks ning soodustab vale uudiste teket,” ütles Kesknoorte esimees Karine Oganesjan.

Kesknoored toovad välja, et artikkel 13, mille kohaselt algoritmidele põhinev süsteem filtreerib üles laetavat sisu, põhjustab loomevabaduse kadumist. “Kuigi kasutame oma elus palju tehnoloogiat, ei saa me sellele täielikult toetuda. Taoline tehnoloogia ei suuda eristada, et kas on tegemist paroodia või memega. Kuna tehnoloogia ei suuda seda eristada, siis vastavat sisu ei lasta laiale ringlusele. Sel juhul on tegemist aga loomevabaduse piiramisega,” kommenteeris Kesknoorte juht. “Euroopa Liidus elavad noored on sündinud digitaalsel ajastul. Interneti kasutamine on integreeritud igapäevasesse ellu ja see on normaalne elu osa - me loeme uudiseid, suhtleme teistega ja loome avaldamiseks mõeldud sisu.”