Eelmise aasta 5. novembril valis Keskerakond endale uue juhi. Kuus nädalat hiljem, 17. detsembril toimus Kesknoorte kongress, kus valiti esimeheks Alina Tubli ning tema meeskonna ühe liikmena juhatusse ka mind.

Vajab omajagu julgust seista iseenda ja oma väärtuste eest. Veel enam julgust vajab teiste eest seismine ja vastutuse kandmine. Mitmeid aastaid olin poliitiliselt neutraalne noorteaktivist ja -organisatsioonide juht. Ühel hetkel sain aru, et Kesknoortes on inimesed, kellega minu seisukohad üldjoontes kattuvad ja need on inimesed, kellega koos soovin olla meeskonnas. Käsi südamel – see oli iseseisev otsus ja pole seda kordagi kahetsenud.

Seni ja usun, et ka edaspidi, on Kesknoortes olemine olnud arendav ja huvitav. Ja kui palju on erakondade ja noortekogude kohta eelarvamusi, mis ei vasta tõele! Enamik keskerakondlasti ja kesknoori on väga tublid ja töökad inimesed, kel süda ja väärtused õiges kohas.

Kesknoored on tsentristliku sotsiaal-liberaalse maailmavaatega. Me seisame sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamise, iseseisva ja tugeva Eesti riigi ning majandusarengu eest. Minagi toetan meritokraatlikku ühiskonda, kus sotsiaalse staatuse määrab inimese intelligentsus ja see, palju ta juurde pingutab - mitte näiteks rahakoti suurus.

Kea Kruuse on Keskerakonna Noortekogu juhatuse liige, endine Tallinna linna noortevolikogu esimees ja Tudengimaja juht. Ta õpib Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas.

Kui Keskerakonna Noortekogu toonane esimees Jaanus Riibe kuus aastat tagasi minu juurde tuli ning tegi ettepaneku noortekoguga liituda, olin ma pikemalt mõtlemata nõus. Ehk oli mul sel hetkel liiga palju energiat ja ideid, mis vajasid teostamist, ehk oli põhjuseks ka see, et mul oli kesknoortes väga palju häid tuttavaid. Sellegipoolest, ma olin juba täisealine ning liitusin noortekoguga peamiselt sellepärast, et mul oli erakondadest kindel arusaam ning oma poliitiline eelistus välja kujunenud. Minus oli (ja on) see jõud, mis pani mind tahtma midagi ühiskonnas muuta või nende protsesside juures olla ja kaasa aidata. 

Noored on poliitikas väga olulised. Nad ei karda midagi, neis ei ole liiga palju negatiivseid kogemusi ning nad näevad maailma tihtipeale läbi roosade prillide. Kes siis veel peaks uskuma, et meid ümbritsevat maailma on võimalik paremaks muuta? Kasvõi enda ümber, oma kodukandis, koolis ja tänaval. Siiski ei arva ma, et absoluutselt kõik noored peaksid kindlasti poliitikas kaasa lööma. Seal peaksid olema ainult need, kes on ise selleni jõudnud, kellel on huvi ja arusaam. Keskerakonna Noortekogu annab võimaluse poliitikas osalemist nö katsetada, samas, huvi korral selles ka tõsisemalt kaasa lüüa. 
 
Kutsun kõiki proovima. Ehk leiate endale elukutse kogu eluks. 

Statistikaamet teatas täna BNS-ile, et naispalgatöötajate keskmine brutotunnitasu oli 2016. aasta oktoobris 20,9 protsenti väiksem kui meespalgatöötajatel, aasta varasemaga võrreldes vähenes sooline palgalõhe 1,3 protsendipunkti. Palgalõhe vähenemise peamine põhjus on, et viimase kolme aasta jooksul on naispalgatöötajate brutotunnitasu tõusnud kiiremini kui meestöötajate brutotunnitasu.

„Muidugi on palgalõhe jätkuv vähenemine positiivne märk, et asjad liiguvad õiges suunas. Samas, Eurostati andmetel oli 2015. aastal Euroopa Liidu keskmine sooline palgalõhe 16,3%, olles väikseim Luksemburgis ja Itaalias ning kõrgeim Eestis. Meie naispalgatöötajad saavad jätkuvalt viiendiku võrra vähem palka ning seda pole üldse mitte vähe,“ rääkis Keskerakonna Noortekogu esimees Alina Tubli. Ta lisas: „Teemat tuleb jätkuvalt fookuses hoida, et muutuks nägemus palgalõhest kui pseudoprobleemist. On väga tõsine probleem, kui mehe iga teenitud euro juures teenib naine sama töö ja ajaperioodi eest 80 senti.“

Statistikaamet avaldab soolist palgalõhet, mis hõlmab kõiki ettevõtteid ja asutusi ning kõiki tegevusalasid. Sooline palgalõhe saadakse lahutades meestöötajate keskmisest brutotunnipalgast naistöötajate keskmise brutotunnipalga, saadud number jagatakse meestöötajate keskmise brutotunnipalgaga ning väljendatakse protsentides.

Teate edastas ning täiendav informatsioon:

Alina Tubli

Keskerakonna Noortekogu esimees

Tel: 5300 1868

E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Eesti Keskerakonna Noortekogu pöördus möödunud nädalal tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski poole ettepanekuga keelustada riiklikul tasandil energiajookide reklaam ja müük alla 16-aastastele noortele.

Tuletame meelde, et Tervise Arengu Instituudi 2013. aasta uuringu kohaselt on regulaarselt energiajookide tarvitajate osakaal kõige suurem 15–17 aastaste noorte seas. Tegemist on tõsise murekohaga, kuid paraku ei pöörata sellele piisavalt tähelepanu ei riigi tasandil ega ka meedias.

„Noorte energiajookide tarbimist ei reguleerita täna Eestis ühegi seadusega. Leidub vaid mõni kaubanduskett, kes on ettevõtte siseselt otsustanud noortele mitte energiajooke müüa. Mõju avaldab ka ahvatlev reklaam, mis meelitab energiajooke proovima ja kontrollimatult tarvitama. Kui soovime, et meie noorte tervis oleks parem, tuleb energiajookide kättesaadavust tõsiselt piirata“ - kommenteerib Keskerakonna Noortekogu aseesimees Karine Oganesjan.

„Meie palutav regulatsioon ei ole Euroopa kontekstis midagi eriskummalist. Näiteks Lätis on juba jõustunud kofeiini-, tauriini- ning guaraana-laadseid erguteid sisaldavate energiajookide müügikeeld alla 18-aastastele noortele. 2014. aastal keelustas energiajoogid sama vanusepiiriga Leedu. Miks ei võiks ka Eesti Vabariik võtta oma lõunanaabritega sarnast seisukohta?“ – küsib Keskerakonna Noortekogu esimees Alina Tubli.

Keskerakonna noortekogu leiab, et energiajookide kättesaadavust tuleb riiklikul tasandil piirata ning ootab, et seadusandja teeks esimese sammu ning reguleeriks energiajookide müügivaldkonda.