Energiajookide teema eestvedaja kesknoor Karine Oganesjan ja KENK peasekretär Jelisei Lokotar käisid hiljuti Hr Tamme juures et arutada kuidas edasi saab, ja mida teha et energiajookide tarbimine noorte seas väheneks.

Energiajookide keelustamise teema on jõudnud juba selleni, et kesknoored pöördusid Riigikogu sotsiaalkomisjoni poole ettepanekuga uuesti võtta arutlusele antud teemat. Energiajookide temaatika on Riigikogus arutluse tulnud ka 2012. ja 2015. aastal.


"Keskerakonna Noortekogu leiab, et energiajookide kättesaadavust tuleb riiklikul tasandil piirata. Ootame, et seadusandja teeks esimese sammu ning reguleeriks energiajookide müügivaldkonda ja tuleks uuesti antud teema juurde nagu aastal 2012, kui Riigikogu saadik Yana Toom probleemi tõstatas, või aastal 2015 kui Riigikogu Keskerakonna fraktsioon andis parlamendis menetlusse eelnõu, millega keelustaks energiajookide müümise alla 16-aastastele noortele," leiab teema eestvedaja kesknoorte aseesimees Karine Oganesjan.

Eesti Keskerakonna Noortekogu kutsub Reformierakonda üles lõpetama erakonna poolt aetavat Tallinna muukeelset elanikkonda diskrimineerivat kampaaniat, mis ei kuulu normaalse ja tulevikku vaatava ühiskonna juurde.

Reformierakonna Tallinna Facebooki lehekülg postitas üleeile sotsiaalmeediasse pildi, milles väidetakse, et Reformierakond on eestlaste ülekaalukas esimene valik ja muukeelne valija eelistab Keskerakonda. Hääle mitte raisku laskmiseks ning eestimeelsuse võimuletulekuks kutsub Reformierakond eestlasi just nende poolt hääletama. Keskerakonna Noortekogu hinnangul on seesugune postitus ühiskonda lõhestav ning klassikaline vastandumine, mida oravad on kampaaniates aastaid kasutanud.

„Kas muukeelne valija on kuidagi kehvem või põlatud, sest nende enamus ei toeta Reformierakonda? On arusaamatu, kuidas erakond, kes sõnades seisab Euroopa Liidu väärtuste eest, vaba riigi ja ühiskonna eest, suudab samal ajal teha üleskutseid, milles jaotatakse inimesi omadeks ja võõrasteks nende rahvuse ja keele alusel. Õnneks tean siiski reforminoori, kes seesuguseid vaateid ei jaga. Paraku tundub siiski, et Reformierakond on hüljanud enda liberaalsed alused ning on järk-järgult muutumas kõike ja kõiki vihkavaks erakonnaks. Varasemalt oli see ühe teise Eesti erakonna tunnuseks, kuid tundub, et Reformierakond on nendega koostöö tegemise tuhinas isegi seesuguseks muutumas,“ rääkis Keskerakonna Noortekogu esimehe kohusetäitja Karine Oganesjan.

Kesknoorte hinnangul tuleb lähtuda põhisseadusest, mis ütleb, et kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste tõttu. Kuid paraku Reformierakond just teha üritabki.

„Tallinn on kiirelt arenev keskus, mille edu rajaneb osaliselt just sellel, et erinevatest rahvustest inimesed teevad koostööd. Reformierakonna linnapeakandidaat on rääkinud Tallinn-Helsinki kaksiklinna ideest. Teadupärast lähevad ka soomlased muukeelse valija alla, kas ka neid tuleks välistama asuda või peavad reformierakondlased silmas ainult venelasi? Tegemist on ääretult tagurliku mõtlemisega, millel pole kohta Tallinna juhtimise juurde. Loodan siiralt, et Reformierakond vabandab mõtlematu lõhestamise eest ja kustutab sotsiaalmeedias enda postituse,“ kommenteeris kesknoorte juhatuse liige Jaan Männik.

Möödunud nädalal paigaldati Viimsi valda kaks lauatennise välilauda: üks Viimsi Kooli skatepargi kõrvale ja teine Rohuneeme külaplatsile. Ettepaneku välilaudade rajamiseks tegid vallavalitsusele Viimsi kesknoored.

 
Varem oli lauatennist võimalik mängida sisetingimustes noortekeskustes ja Viimsi koolis. Välilaudu oli vaid üks - Äigrumäe külas, mis jääb Viimsi keskusest kaugele. "Lauatennis on populaarsust koguv vaba aja veetmise viis, mis noortele väga meeldib. Meil on hea meel, et vald meie ettepanekuga kaasa tuli ning laiendas noorte tervisepordi võimalusi," kommenteeris Viimsi kesknoorte esimees Kea Kruuse. "Kui välilauad leiavad aktiivset kasutust, paigaldab vallavalitsus järgmisel aastal välilaudu juurde. Eesmärk on, et kõikide Viimsis asuvate koolide õuel ja igas külas, mille kogukond seda soovib, oleks vähemalt üks lauatennise välilaud."
 
Viimsi kooli skatepargi kõrvale ja Rohuneeme külaplatsile paigaldatud Cornilleau välilauad on kõrge kvaliteediga, ilmastiku- ja vandaalikindlad. Välilauad on valmistatud metallist ja kaetud vahakihiga, mistõttu põrkab pall nende peal sama hästi kui siselaual. Laudade garantiiaeg on 10 aastat.
 
Lisaks korraldavad Viimsi kesknoored koostöös spordiklubiga Marcus Viimsi noortele tasuta lauatennise trenne, mis on kujunenud väga menukaks.

Lauatennis (ka ping pong, pinks) on sportmäng, mida mängitakse reketi ja väikese tselluloidpalliga täisnurksel puidust laual, mille jaotab võrk põiki pooleks.

Lisainfo:

Kea Kruuse
Viimsi kesknoorte esimees
53637341
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Olles lõpetanud äsja keskkooli, olen näinud, kuidas kõigi koht ei ole gümnaasiumis. Sissaastumislävend on minu arvates igati õigustatud. Igas keskkoolis on õppureid, kes on tulnud väiksemast koolist või jätkanud õpinguid samas koolis ning kevadeks on neist juba 3-4 õpilast vähem. Kõige kurvem on aga see, kui õpilane otsustab jätta kooli pooleli enne keskkooli lõppu ning tööturul konkureerida on pea võimatu. Tööandjad ootavad kvalifitseerunud töötajaid, kuid ametialaste oskusteta töötajate arv on hetkel kolmandik. Lävend oleks märguandeks juba põhikooli lõpetajale, et jõuda selgusele, kas vajadusel pingutada rohkem, et jätkata õpinguid gümnaasiumis või langetada otsus kutsehariduse kasuks. 

Noored, kelle tase jääb alla lävendi, tunnetavad tegelikult juba ise, et gümnaasiumis on raske hakkama saada ning ratsionaalsem oleks valida kutsehariduskeskuses eriala, mis võimaldab paari aasta pärast tööturule siseneda. Kindlasti nõustun Repsi välja toodud märkusega, et tuleks muuta ka kutsekoolide õppekavasid, et noorel oleks rohkem valikuvõimalusi eriala valikul. 

Hetkel on jäänud vale arusaam, nagu viielised saavad ülikooli, neljalised keskkooli ja kolmelised kutsekooli. Keegi pole väitnud, et kutsekoolidesse lähevad lollid - kutsekool võimaldab edasi minna  kõrgkooli, iseasi paljud seda kasutavad. 

Praegu on noortel ka võimalus saada põhikoolis õpi- ning karjäärinõustamist, mis aitab  noorel selgusele jõuda, kelleks ta saada tahab. Siinkohal võiksid koolid teha rohkem teavitustööd ning viia õpilased haridusmessidele, kus saadakse kõige parem kokkupuude erialadega kui ka otsene kontakt kooliga.

Nagu Mailis Reps sõnas, lähevad vaid väike osa põhikoolilõpetajaid kutsekooli ning endiselt on niinimetatud lapsepõlvepikendajaid, kes lähevad gümnaasiumi mõtlema ja vaatama. Ka lapsevanemad peaksid rohkem tähelepanu pöörama oma võsukeste haridusalastes küsimustes ning olema toeks, kuid siiski arvestama noore enda valikuga.