Aug 08


Keskerakonna Noortekogu otsustas, et toetab praeguse erakonna esimehe, peaminister Jüri Ratase jätkamist erakonna esimehena ning esitavad ta 13. oktoobril toimuval kongressil esimehe kandidaadiks. Samuti esitab noortekogu erakonna juhatusse üheksa kandidaati.

“Kesknoored toetavad praegust erakonna esimeest, ning arvavad et just Jüri Ratas suudab juhtida meie erakonda võiduka tulemuseni eesootavatel Riigikogu valimistel 3. märtsil,” ütles Keskerakonna Noortekogu juht Karine Oganesjan. Noortekogu esimees lisas, et Keskerakonda on toetamas järjest enam noori ning paljuski tuleneb see just esimehe ja peaministri isikust ning tehtust.

Keskerakonna juhatuse kandidaatideks esitasid kesknoored, ministrid Kadri Simsoni ja Mailis Repsi, Euroopa Parlamendi saadiku Yana Toomi, Tallinna Linnavolikogu esimehe Mihhail Kõlvarti ning Riigikogu liikmeid Tiit Teriku, Marika Tuus-Lauli ja Aadu Musta, samuti Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsevi ning Pirita linnaosa vanema Alina Tubli. Aukohtu esimehe kandidaadiks esitati Kalle Klandorf.


Keskerakonna kongress toimub 13. oktoobril Pärnus.
 

Jul 24

Häädemeeste Keskkooli vilistlane, Tallinna ülikoolis õppiv kesknoor Jass Juuremaa, kes osales Haapsalus toimunud eelarvamusfestivalil, arutleb, kas noored viitsivad poliitikas osaleda ja kas demokraatia huvides peaks 16aastased saama hääletada riigikogu ja europarlamendi valimistel.

Kas valimisiga tuleks langetada kiirustades ja läbimõtlematult? Mina, Keskerakonna noortekogu liige sellist tegutsemisviisi ei poolda. Idee anda 16aastastele hääleõigus nii riigikogu kui Euroopa Parlamendi valimistel on kindlasti arutlust väärt teema ja ­vananevat elanikkonda silmas pidades oluline mõttekoht.

Pooldan ideed, et noored tuleb kaasata otsustamisse ja nende hääl ­tuleb teha kuuldavamaks, aga kas vali­misea langetamine riigikogu ja europarlamendi valimistel ei oleks liiga lihtne lahendus? Mida noored, nagu kogu ühiskondki sellest tegelikult saaks, veel vähem võidaks?

Minu soov oleks, et demokraatlikule riigile kohaselt moodustaks valijaskonna teadlikud valijad, kellele oleks vähemalt formaalhariduse piires antud elementaarsed teadmised riigivalitsemisest, Euroopa Liidu struktuurist, valimisprogrammidest, eri populistlikest võtetest ja paljust muust. Leian, et praegune üheksandas klassis õppiv 16aastane teab nendest teemadest vähe, kui üldse, ja sügavuti kindlasti mitte.

Loomulikult on erandeidki ja meid ümbritseb palju aktiivseid noori, kes osalevad õpilasesinduste ja noortekogude töös ning on eeldatavasti valimis­ea langetamise tulised pooldajad-eestkõnelejad. Ent kõrval on hulk noori, kelle prioriteet selles vanuses ei ole ühiskonnas kaasalöömine ega huvi ­poliitika vastu.

Seega kalduvad nad pigem inforuumi, kus liigub teistsugune teave ja arusaam. Tihti on need noored kergemini mõjutatavad ja teevad oma valikud piiratud teabe põhjal.

Mulle meeldiks idee, et noored saaksid otsustusprotsessides rohkem praktilisi kogemusi, enda ideede abil ühiskonda muuta. Noored tuleb tuua noortevolikogudesse, õpilasesindustesse, erakonna noortekogudesse ja hiljem üliõpilasesindustesse ning MTÜdesse, et kodanikuaktiivsus ja huvi säiliks. See annab hea aluse, et nad oleks järgmistelgi valimistel valimiskastide juures.

Elame küll digitaliseerunud infoühiskonnas, kus igaühel võimalus ­sekunditega juurde pääseda tohutule infohulgale, ent kas 16aastased on valmis seal adekvaatselt orienteeruma? Praegune koolisüsteem ei toeta veel sellises vanuses õpilaste kriitilise mõtlemise arendamist, samuti ei pruugi nii noored ära tunda osavalt serveeritud poliitreklaami ehk propagandat.

Fake news on teema, mis vajaks põhjalikumat käsitlust juba põhikooli nooremas vanuseastmes. Loomulikult ei saa tõsimeeli väita, et 18aastased tunneksid valeuudised paremini ära, kuid pikem koolitee ja kogemused pigem toetavad seda.

16–17aastased saavad hääleõiguse riigikogu ja europarlamendi valimistel tulevikus. See on vajalik. Tarvis on enne vastavate seaduste (põhiseaduse ja Euroopa Parlamendi valimisseaduse) muutmist suurendada üldist kodanikuaktiivsust ja noori harida. Hea on näha, et kohalike omavalitsuste juurde tekib järjest rohkem noorte voli­kogusid (kohalikke noori esindavad noortekogud, kellel on nõuandev roll kohalikus omavalitsuses). Noorte indu ei tohiks lämmatada iganenud mõttemaailm ja mugavustsooni vajunud ­parteiliikme ideoloogia. Tahan siiralt loota, et mõistlikud ideed ja uudne lähenemine saab heakskiidu kohalikelt volikogudelt. Pingutada tasub, sest noored on kohalikel valimistel hääleõiguslikud.

Tundub loogiline, et valimisea ­langetamise diskussiooni üks põhjuseid võib olla see, et kuna noori valijaid on niikuinii vähe, siis ega neile ­midagi lubama ei pea.

Selline suhtumine on vale. Arvestama peab kõikide ühiskonnaliikmete huvide ja vajadustega, näiteks ligi­pääsuga kvaliteetsele haridusele.

Ei tohiks samastada kohalikke ning riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimisi. Praegu saavad 16–17aastased rääkida valimistel kaasa oma hääle­õiguse kaudu enda kodukohas. Tihti on paljud teemad elulised ja noori puudutavad, nagu uus koolihoone, tervisespordiväljakud või korralikud teed. Ja kindlasti on noortel kohalikesse ­volikogudesse kandideerijate hulgas tuttavaid nimesid, kellega puututakse tihti kokku, olgu selleks siis enda sugulane, koolidirektor või keegi muu.

Samuti on väikeses kogukonnas küllaltki kerge haarata usalduse (mandaadi) pälvinud saadikult nööbist ning otse suhelda ja tagasisidet anda. See kõik on positiivne.

Ent kui paljud noored on kursis üleriigiliste, Euroopa ja maailma teemadega? Kas praegune haridussüsteem valmistab ette noori, kes teevad oma valiku kriitilise pilgu ja selge meelega?

Oleme Eesti suurim noorteorganisatsioon!

Meie peamised eesmärgid

Kaasamine


Oleme sillaks noorte ja poliitika vahel. Noored peavad, tahavad ja tohivad poliitikas kaasa rääkida – meie aitame nende hääle kuuldavaks teha ning pakume suurepärast võimalust osaleda Eesti suurima erakonna töös.

Kaitsmine


Poliitikute otsused puudutavad tihti noori. Me hoiame silma peal noori puudutavatel küsimustel ning räägime kaasa ka siis kui asju püütakse ajada kabinetivaikuses.

Tutvustame


Keskerakonna ideed ja maailmavaade on Eesti jaoks vajalikud. Viime need ideed noorteni ning selgitame tsentristliku poliitika rolli ja tähtsust ühiskonnas.